Võtsin ette kaks teemat metalli valamisest.
Esimene on soov valada juba olemasolev pronksist noalukk tera külge kinni, aga karastust rikkumata. Seega siis midagi võimalikult madalal temperatuuril sulavat. Tina sulab 232 kraadi peal, talutav, aga siiski tiba palju, 200 peal hakkavad terase omadused juba muutuvad. Valmis rose vms sulamid netist tellida on kallid. Polegi siis muud, kui vaja ise tina ja vismutit miksida.
Teine soov on pewter - nagu pronks aga tagurpidi, 90% tina ja 10% vaske. Vismut ka hea omaduste parandaja. Ise valaks sellest noalukke, sõbrad tahaksid valada väga paljut, nööpidest lauanõudeni.
Töömeetod: mul on nüüd olemas gaasipõleti ja tiigel, tiiglis ja otse leegiga sulatades saab asjad vedelaks küll.
Tulemus:
galeriisVasakpoolne plönn on tina vismutiga. Panin vismutit päris palju, äkki lausa kolmandiku. Tulemus on võimas - kui isa momendiga testisin, siis tinatükk ei teinud väljagi aga tükike mu plönnist hakkas kohe sulama. Loen edukaks.
Parempoolne kraam on siis tina, vask ja tibake vismutit. Tina ja vismut segunesid ilusti, kuid vasega tekkis jama. Äkki oleks ma pidanud elektrijuhtmest pärit vaske puhastama hoolikamalt. Äkki see kuum gaasileek tekitas mingi jama. Igataheks tulemuseks on miskine kahtlane kraam, millel on sees vasetükke. Ja mingit tumedat oksiidi. Samas, lootus sureb viimasena - kui tekitatud plönni juppideks murdsin, nägin kristallilist pinda. Pealegi, tina poleks niimoodi murdunud. Ja kõigele lisaks õnnestus mul tina sisse sügavaid kriime tõmmata. Seega ma loodan, et mingi kogus vaske ikkagi lahustus. Samas, see tina-vismuti sulam on ka ootamatult jäik.
Järeldused: ostan lameda põhjaga tiigli ning kaevan elektriahju välja, sulatan veidi leebemal meetodil. Ja igaks juhuks püüan vase enne ära puhastada kuidagi. Teine meetod leebemaks sulatamiseks oleks mu väike kausikujuline tiigel üles tõsta ja seda alt gaasiga kuumutada, aga siis pean küll suurema ballooni enne ära ostma.